Sisukord
- Sünnipäevatervitus Eesti eripedagoogikale [Lea Pilme]
- Pooltõsiselt tõsistest asjadest [Vello Saliste]
- Koolieelne eripedagoogika ja/või alusharidus? [Pille Häidkind]
- Eripedagoog, logopeed või mõlemat? [Kaja Plado]
- Juubeliaasta 2013: 90 aastat logopeediat ja 45 aastat logopeedide ettevalmistust Eestis. [Marika Padrik]
- Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakonna loomisest Tallinna Ülikoolis [Ene Mägi]
- Kuulmislangusega laps tavakoolis [Mari Reilson]
- Eesti Logopeedide Ühing: eile, täna, homme [Aaro Nursi jt]
- ESF programm „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine 2008–2014“ [Epp Müil]
- Eripedagoogid täiendkoolituses [Anne Raam]
- Kust tulek, kuhu minek [Kaja Plado]
Sissejuhatus
Käesolev Eripedagoogika kogumik on juubelinumber – 45 aastat tagasi sai alguse eripedagoogide ettevalmistus Eestis, Tartu Ülikoolis. Kogumiku kirjutised ei kujuta endast kindlasti mitte akadeemilist ülevaadet tehtust. Pigem on kaante vahele kogutud isiklikud arvamused ja arusaamad sellest, mis on olnud, mis on ja mis võib-olla tuleb.
Eripedagoogika on aja jooksul väga tugevasti arenenud. 1968.aastal, kui võeti vastu esimene rühm üliõpilasi, tollal defektoloogia erialale, oli see valdkond üsna eksootiline ja sageli tuli tuttavatele selgitada, mida õpingud sisaldavad ja mida lõpetamisjärgselt tegema hakatakse. Valdkonnakaugemad inimesed nimetavad meid vahel praegugi kas erapedagoogideks või erupedagoogideks (mis mõningatel juhtudel võib isegi tõsi olla). Üldiselt teavad täna siiski kõik, kes vähegi pedagoogikaga seotud on, mis on eripedagoogika ja mida eripedagoogid/logopeedid teevad. Ka hiljuti vastu võetud õpetaja kutsestandard näeb ette, et õpetajal ei piisa vaid kasutatavate terminite tundmisest, vaid ta peab ära tundma haridusliku erivajaduse, koostöös teiste spetsialistidega koostama vajadusel individuaalse õppekava, käitumise tugikava ja/või arenduskava; omama ülevaadet erivajadustega õppija toetamise protsessist. Ehk teisisõnu –eripedagoogidel/logopeedidel on tekkinud liitlased, kellega (loodetavasti) ühte keelt kõnelda, kellega samad eesmärgid seada ja nende poole ühiselt, üksteist toetades, liikuda.
Käesolevas kogumikus avaldavad oma mõtteid eripedagoogikast ning logopeediast TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud, meie eriala tugevate kutseliitude, Eesti Eripedagoogide Liidu ning Eesti Logopeedide Ühingu esindajad, Tallinna eri- ja sotsiaalpedagoogika osakonna kauaaegne õppejõud, meie koostööpartnerid täiendkoolitusest ja INNOVEST. Kirjutiste autoritest on valdav enamus eripedagoogika vilistlased. Huvilised saavad põgusa ülevaate sellest, kuidas on arenenud logopeedia-alane väljaõpe, missugused segadused on aegade jooksul olnud eripedagoogide töölevõtmisel, mida sisaldavad käesoleval ajal kehtivad õppekavad, millega eripedagoogikas peale õppetöö veel tegeldakse. Olgu kohe öeldud – see pole veel kaugeltki kõik…